Kommenteeri

Aasta esimeste võistluste kokkuvõte

Laskuritel on aasta algus traditsiooniliselt võistlustest tihe. Käiakse usinasti tulejoonel, et veebruari keskpaigaks oma tulemused edetabelis 20 parema hulka sättida, mis tagab koha Eesti meistrivõistlustel. Elva Laskespordiklubil on praeguse seisuga neid kohti 9.
Aasta esimesed võistlused jätkusid sealt, kus eelmine aasta lõpetati - Ülenurmel kohaliku gümnaasiumi spordikooli võistlusega. Nädal hiljem selgitati juba Eesti selle aasta juunioride ja seenioride meistrid, sest eelmisel aastal Lätti kolinud Vilniuse võistlus Polonia 2020 toimus nüüd küll õiges kohas, kuid nädal tavalisest hiljem. See manööver tingis ka meie tiitlivõistluste ja nende koos peetud Joa Pruksi Karikavõistluste nihutamise nädal varemaks ja võistluspaiga valikuks Kääriku uue spordihoone. 

Elva laskurid tegid selle karuselli läbi, korjasid auhinnalaudadelt mitmeid medaleid ja karikaid ning näitasid häid tulemusi. 
Suurima arengu tegi sellel kuul Marianne Tavits. Seda mitte sellepärast, et tal Ülenurme võistlusel jäi tähelepanematusest kaks lasku laskmata ja aasta stardisummaks jäi 60 lasu õhupüssiharjutuses vaid 585,9 silma.  Ka mitte sellepärast, et ta viis Vilniuse võistluse teisel stardil, mis algas hommikul kell seitse, oma isikliku rekordi 615,1 silmani ja eelnevatel võistlustel lasi stabiilselt 610 silma kanti. Vaid eelkõige sellepärast, et ta hakkas enesekindlust leidma ka seni mitmeid ebaõnnestumisi pakkunud finaalides. Kääriku nädalalõpu esimene finaal juunioride hulgas lõppes küll kaheksanda kohaga, kuid juba järgmisel päeval Joa Pruksi KV naiste finaalis sai ta tänu suurepärasele keskendumisele 246,0 silmaga kindla esikoha. See tulemus oli parem, kui eelmise päeva võitjal Katrin Smirnoval. Ka Polonia superfinaali, kus osalesid 20 absoluutarvestuse paremat, asus Marianne 2 seeria järel juhtima, kuid korraldajate poolt tingitud tehnilised viperused ja pausid lõid siiski hea rütmi segi ning nii tuli seekord leppida 8. kohaga.
Hooaja edetabelis nüüd Mariannega esikümnes 615,1 silmaga kohta jagav Ele Loot Käärikul ei osalenud, kuid Ülenurmelt ja Vilniusest tuli koju naiste arvestuse kahe teise koha auhinnaga. Tema tulemused on püsinud stabiilselt 610 silma lähedal, 
Stabiilne on olnud ka meie kolmas number sellel alal, äsja 17. sünnipäeva pidanud Marleen Riisaar. Tema põhiharjutuse summad on 600 silma ümber olnud, kuid juunioride meistrivõistluse finaalis oli väga lähedal Narva tüdrukute hegemoonia purustamisele, kui kaotas pronksmedali Anastassia Bobõlevale vaid 0,6 silmaga. Seejuures püstitas viimane nii Käärikul, kui Vilniuses uue Eesti juunioride põhiharjutuse rekordi, mis nüüd on 627,5 silma.
Meie järelkasv liigub samuti hea tempos isiklikke rekordeid püstitades liidritele järele. Noorte arvestus sai Elgitha Vaarik Ülenurmes kolmanda koha, Joa Pruksi KV-l oli Mariette Pennar teine ja Nathalie Lessing kolmas. Kristina Mölder võistles seal aga naiste arvestuses, sai viiendana finaali ning seal tuli ilusa sooritusega kolmandaks.
Poiste arvestuses said Ülenurmel toelt laskmises teise koha Mihkel Villem Kõps ja kolmanda Marten Padar, vastavalt 199 ja 198 silmaga. Püsti asendist oli Marten 40 lasu harjutuses neljas ja Mihkel kuues.
Püstolilaskuritest tegi suurima arenguhüppe Lagle Nõu, kes Ülenurmes lasi 60 lasuga 515 silma ning parandas kahe nädalaga isiklikku rekordit peaaegu 40 silma. Joa Pruksi KV-l pääses ta ka esimest korda finaali, kus jäi napilt neljandaks. Tema ema Anni Irs võitis aga samas teise koha.
Meestest püüdis Lennart Pruuli Eesti MV-le pääsu lunastada, kuid mitu korda lastud 552 silma seda veel ei taganud. Alles eile Kuimetsas peetud Raplamaa lahtistel MV-l teises stardis said selgeks tema tegelikud võimed. 564 silmaga tõusis ta hoobilt hooaja edetabeli esikümnesse.
Reijo Virolainen valmistub aga Euroopa meistrivõistlusteks, mis peetakse veebruari lõpus Wroclawis. Seal mängitakse välja ka viimased Tokyo olümpiakvoodid. Kuna sel hooajal on ka tema võistkonnakaaslased Raul Erk ja Peeter Olesk ilusaid tulemusi näidanud, siis võib oodata seal edukat esinemist võistkondlikus arvestuses. Reijo tulemused on aasta algul olnud kõikuvad, ulatudes 559-st 571 silmani, kuid aega vormi timmida veel on.
Kui juunioride MV-l jäi meil medaliarve napilt avamata, siis veteranide MV-l saadi kaela 5 Eesti meistrivõistluse suurt medalit. Liikuva märgi harjutustes võitis Hillar Loot 2 hõbedat, Heldur Kurig võistles lisaks püstoliharjutusele, kus ta sai kolmanda koha, ka püssiharjutuses, tulles teiseks ja jättes Karl Kontori kolmandaks.
Kõikide võistluste protokollid on leitavad meie kodulehe tulemuste nurgast.





Lisa kommentaar

Email again: